Nüüd siis aiablogi...Olen seni blogidest ja muust taolisest suure kaarega mööda käinud, sest kirjutamine võtab ära aja, mis muidu (aias) toimetamiseks jääks. Kuid mõte, et teen seda enda jaoks, et säilitada aia ajalugu, mulle sobib. Piltidest üksi jääb tihti väheks, sest ka emotsiooni ja faktide säilitamine on tähtis, vähemalt kogemuse kogumise mõttes ikka.
Külm ja lumine veebruar on hea aeg, saab pilte sorteerida ja plaane seada. Hea aiafoto on püüdlemist väärt asi, arvan ma. Tuleb ikka veel ja veel harjutada ja kaamera võimalusi tundma õppida. "Silmadega süüa" saab loodetavasti tulevalgi suvel. Meenutus eelmisest...
Taimedega tegeleda tuleb ka toas, õues talvitujad peavad praegu ise hakkama saama. Üks orhidee on kogu mulla nahka pistnud, pott ainult rohelisi usse täis, oleks ilmselt vaja talle veidike substraati panna. Ehk sätib siis ka kevadeks õitsele, mine tea.
